KARU ÄRKAB TALVEUNEST

U.Leies

                                              

                                               Karul tekk on pehmest lumest,

                                               kui ta magab talveund ...

                                               Kevadel, kui ärkab unest,

                                               ­pole tekki, pole lund!

 

                                               Mõmiseb nüüd Karu-Ott

                                               ja siis tõstab kära:

                                               „Magasin just nagu nott,

                                               kes viis teki ära?!“

 

                                               Päike pilvest välja poeb,

                                               ütleb: „Ära praga!

                                               Vaata, ilm on juba soe,

                                               aga sina magad!

                                              

                                               Kas sa, mesikäpp, ei taipa,

                                               ­meil on kevad käes!

                                               Oma pehmet lumevaipa

               

VÄIKE JÄNES                                                                                             

J.Oro

                                         Väike jänes - küll on kena ­pehme,

                                         siidine ja hall,

                                             meil on vana jänkuema,

                                             neli väikest poega tal.

 

                                          Jänes rõõmustab ja hüppab,

                                          aias kapsalehti sööb,

                                          niidul lustiliselt lippab,

                                             koplis kukerpalli lööb.

TIBUKESED

K.Susi

                                               Õues päike paistab kõrgel,

                                               kanaema istub õrrel.

                                               Pesa sisse mune poetab,

                                               varsti tibukesi loeb ta.

 

                                               Pesast kostub toks-toks-toks

                                               ja muna katki läheb koks.

                                               Oma pea sealt välja pistab

                                               esimene tibu-tita.

                                              

                                               Pesast ikka kostub plaks,

                                               tibukesi juba kaks.

                         

VÄIKE KASSIKÄPP

 E.Enno

                                               Liiri, lõõri, lõoke,

                                               käes on jälle kevade,

                                               soe päike, soe päpp,

                                               ­kus on väike kassikäpp?

 

                                               Kassikäpp on niidu pääl.

                                               Mis ta teeb küll üksi sääl?

                                               Sööb sääl päikse-päppa ta,

                                               tahab suureks kasvada.

                                              Kui tal janu ,mis ta joob?

                                              Kase käest ta mahla toob.

                                               Magus mahl ja päikse-päpp,

                                               ­maiasmokk on kassikäpp.

                                                         Lõpuks kokku loeb nad siis,

                                               kokku saab neid täpselt viis.

SINILILL

Kased on kikkis ja kägugi kukub,

sinilill väike, mis sina veel tukud?

Tõuse, mu sõbrake, üles nüüd juba,

käes on sul ammugi õitsemisluba.

(Mänd 1986, 55)


ÜLANE

Ülane, ülane,

lumetäheke,

tule ka aasale

külla väheke.

Siin on küll tuuled,

kuid nendega harjub,

igav sul elada põõsaste varjus

(Mänd 1986, 54)


NURMENUKK


Kes need aasal õõtsuvad

siis kui tuuled lõõtsuvad?

Need on nurmenukud kallid,

kaela ümber soojad sallid.

(Mänd 1986, 57)


KULLERKUPP

Kullerkupp, kullerkupp,

päiksekullaline nupp.

Miks sa lahti õit ei tee,

mis sul on seal nupu sees?


VÕILILL

Oi kui palju murul väikseid

lillekesi nagu päikseid!

Põimid nendest pärja pähe,

enam puhtaks käed ei lähe

(Mänd 1986, 56)


KARIKAKAR

Suvi tõi nurmele

kireva särgi,

särgi mustrist saab

lastele pärgi.

(Mänd 1986, 57)