Sõna häälikute ja nende järjekorra eristamiseks võib kasutada järgmisi harjutusi (raskusastme kasvavas järjekorras):

 

sõna esimese hääliku eraldamine ja sama häälikuga algavate või seda sisal­davate sõnade leidmine (hea. kui oleks pilt. mille abil sõna meeles pidada, näiteks lõvi  lill. leib. liha. laps. kala. ilus. male, ilves.

 

sõna viimase hääliku eraldamine ja sellega sõnade leidmine {kana):

a) et see häälik oleks järgmises sõnas esimene [aken. ahv. aster):

b) viimane -ema. isa. tuba. nuga):

c) sõna sees -mari. katus, elevant.

 

sõnade leidmine, mis algavad määratud häälikuga

 

sõnade leidmine mis lõpevad määratud häälikuga, s- vares

 

sõnas teise hääliku määramine ja sellega algavate sõnade mõtlemine

a) kui teine häälik on täishäälik {põder-õun. õde. õng. õpib. õhtu):

b) kui teine häälik on kaashäälik {orav - rebane, redis, ratas, ronib)

 

sõnas kolmanda hääliku määramine ja sõnade leidmine, kus see häälik on sõna alguses, lõpus või sees

 

määratud arvu häälikutega sõnade leidmine.


Kuidas harjutada sõnas häälikute ja nende asukoha (järgnevuse) märkamist?

 

Sõnade kõla kuulamist võib alustada laste nimedest. Õpetaja valib laste seast need. kelle nimedes kõlavad selged häälikud (Mall. Liis. Laura. Siim. Mer­le  ja palub lapsel öelda oma nime. Vastaja kordab nime väga selgelt  pea­aegu häälides, iga häälikut rõhutades, ent siiski seotult: "Kuulake, kui selgelt kõlab sõna Mari: mm-aa-rr-ii. Häälige seda sõna koos minuga: mmm-aaa-rrr-iii. Proovige ise mõnda sõna häälida nii. et oleks kuulda, kuidas iga häälik kõlab, lapsi võib lasta kuulata, kuidas kõlavad sõnad mõnes luuletuses:

 

Muri, Muri narr, narr. mis sa haugud: larr-larr! (E. Niit)

 

Kull-kull-kullt kulla mees. Meil pole jalgu tarvis vees. (E. Niit)


On või ei ole.

Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist.

Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele.

TÄHERONG
Häälikuanalüüs
Eesmärk: sõna algushääliku eristamise õppimine.
Kui võimalik, võib rongi taga olla kogu tähestik, aga võib keskenduda
ka 3-4 õpitud tähele.
Vahendid: karbikesed (piimapakkidest näiteks), pildikaardid või pisikesed mänguasjad (nt üllatusmuna seest).
Tegevus: karbikestest ehitatakse rong, mille igal vagunil on üks täht. Lapsele/lastele antakse kätte pildikaardid erinevate esemete või loomadega ja palutakse „reisijad" õigetesse vagunitesse panna. Rongi peale võib laadida igasugust kaupa. Lapsed häälivad sõna ja panevad selle esimese hääliku järgi õigesse vagunisse. Karbid võib omavahel nööriga ühendada. Mängu lõpus võib rong rõõmsalt teele sõita, kauba või reisijad uuesti maha laadida, ja järgmised lapsed saavad hakata vaguneid1 täitma.

KOP-KOP.
Eesmärk: etteantud häälikutega sõnade leidmine.
Tegevus:
1 versioon: nimisõnad
Oks laps on seljaga teise poole. Teine koputab talle seljale: kop-kop!".
„Kes seal on?" küsib esimene. „i-täht". Nüüd peab esimene pakkuma, kes ta selja taga on. Kui ei arva, ütleb teine abistamiseks järgmise tähe. L näiteks. Lõpuks tuleb välja, et teine laps mõtles sõna ILVES.
2 versioon: tegusõnad
Selles mängus algab kõik samamoodi. „Kop-Kop" - „Kes seal on?" „L-täht." - „Mida sa teha oskad?" - «Laulda" (näiteks). Eesmargiks on selle tähega tegusõna leidmine.

SÕNADE LOOPIMINE
Eesmärk: leida võimalikult palju etteantud häälikuga sõnu. Vahend: pall või muu visatav ese.
Tegevus: esimene mängija ütleb sõnaja viskab palli järgmisele. Järgmine peab ütlema sama tähega algava sõnaja andma palli jälle edasi. Kui rohkem selle tähega algavaid sõnu meelde ei tule, võib mõelda uue tähe.

SALAPÄRANE KINGITUS

LEIDA PAKUTUD HÄÄLIKUGA SÕNU.

 

  1. Õpetajal on kotis loom.
  2. Lase kotike ringi käia, lapsed kombivad kotti.
See algab O tähega. Lapsed pakuvad o tähega sõnu. Kui ära ei arvata, võib öelda järgmise hääliku. Teine täht on R jne. Kuni keegi sõna ära arvab ja kotist tuleb välja ORAV