Järjestamine on objektide (esemete, nähtuste) võrdlemine neid eristava tunnuse alusel. Mart on pikem kui Peeter.
Järjestamise abil korrastab laps oma ümbrust, määrab oma asukohta ruumis ja ajas ning võrdleb ümbritsevaid esemeid ja nähtusi.
Kuid peagi hakkab ta mitmeid järjestusseoseid (eelneb, järgneb, vahetult eelneb, vahetult järgneb, suurem, vaiksem jt) kasutama arvude rea uurimisel, võrratuste sõnastamisel ja põhjendamisel. Selleks ajaks peaks laps suutma objekte järjestada ka mõttes.
Järjestamise tunnetuslikuks allikaks on meelte (nägemise, kuulmise kompimise) abil tajutavad objektide erinevused. Kui need lapsele kohe silma ei hakka, on soovitatav objektid kõrvuti asetada, üksteise peale panna või muul viisil võrdlemiseks silmaga haaratavaks teha. Peale erinevuse tajumist tuleb kohe öelda objekte eristav sõna. Nüüd saab alguse uus tunnetustase: ühe ja sama sõna abil saab järjestada paljusid erinevaid objekte. Järjestamisel on seega kaks tunnetuslikku alust: võime tajuda ümbritsevate esemete ja nähtuste erinevusi ning oskus neid sõna abil paljude erinevate esemete juures kasutada.
Esemete järjestamisega puutub laps kokku peaaegu igal sammul: ikka ja jälle tuleb tal end võrrelda kaaslastega; ümbrust kirjeldades võrrelda puude, majade, postide jms kõrgust, esemetevahelisi kaugusi, autode, busside ja inimeste liikumise kiirust; rivistumisel määrata oma asukohta naabrite suhtes; mängudes liikuda eri suundades, arvude rea õppimisel selgitada arvudevahelisi seoseid jne. Mida enam rakendusi leiab laps erinevatele järjestusseostele, seda kindlamalt need meelde jäävad.
Harjutus „Paar”
Milliseid riideid kannad ühekaupa. {Sall, kleit, pluus, müts, püksid jne.) Nimeta riideid, jalanõusid või muid esemeid, mida kannad ja kasutad kahekaupa. [Kindad, sokid, jalanõud, suusad, uisud jne.) Kahekaupa asemel öeldakse ka paariviisi. Kaks kokku sobivat eset moodustavad paari. Õpetaja asetab tahvlile (alusele) mõned paberist sokipaarid. Mitu paari sokke on tahvlil? Õpetaja laual on mõned paberist kindad. Pane kindad mustri järgi paaridesse. Mitu kindapaari said? Mida leiad inimese juurest kahekaupa? Seni olid meil paarilisteks ühesugused esemed. Nüüd näitan pilti, kus paarilisteks-ei ole ühed ja samad esemed. Pildil on hobune ratsanikuga või jalgrattaga sõitev poiss. Kes on sellel pildil paarilised? (Hobune ja ratsanik, poiss ja jalgratas.) Leia oma ümbrusest veel erinevate esemete paare. (Auto ja autojuht, mees ja kaabu, ema ja tema käekõrval kõndiv laps, laps ja tema käes olev lillekimp jne.)
Muinasjutu "Konna sõbrad" tegelaste järjestamine
Lugeda kõigepealt ülesanne ette ja jagada Konna sõprade pildid laste vahel. Nüüd tuleb loomade pildid asetada tahvlile ühte ritta nii, et kahest tulijast esimene on alati vasakul. Lugeda jutuke uuesti aeglaselt ette, lapsed asetavad loomade pildid tahvlile. Rebane tuli enne Karu: asetada Rebase pilt Karu pildi ette (Karu pilt Rebase pildi järele). Jänes tuli enne Rebast: asetada Jänese pilt Rebase pildi ette (Rebase pilt jääb Jänese pildi järele). Nüüd selgub, et vasakult esimene on Jänes, tema järel on Rebane ja kõige viimane loomade reas on Karu. Sellises järjekorras nad Konnale külla tulidki.
RIVISTAMINE
PIKKUSE JÄRGI
Lasta
rühma kõigil lastel pikkuse järgi iseseisvalt rivistuda. Kui asukoha valikul tekib vaidlusi,
siis näidata, kuidas saab kahe lapse pikkust võrrelda: lapsed seisavad sirgelt, seljad vastamisi; asetada laste
peade kohale sirge servaga ese (joonlaud, raamat vms) ja silma järgi määrata selle kalle; kalle
on alati lühema lapse poole. Lahendada kõik pikkuse järgi rivistumisel
tekkivad vaidlused ja kahtlused eeltoodud viisil. Kui lapsed on rivistunud,
teha kindlaks, kes on rühma kõige pikem (pikim) laps kes on kõige lühem (lühim) laps.
Iga
laps nimetab oma vasak-ja parempoolse naabri.
Kumb
on sinust pikem, vasak või parempoolne?