Tasapinnalised kujundid (kuup kera, nelitahukas, ruut, ring, , nelinurk, ristkülik, viisnurk, kuusnurk) nende nimetamme ja ni­metuse järgi leidmine; kujundite leidmine ümbrusest mänguasjadelt ja piltidelt.


Kujundite elemendid (tahk, serv, tipp, kulg, nurk). Kujundite kirjel­damine elementide kaudu. Kehade ja tasapinnaliste kujundite seosed. Rinqi, kolmnurga, ruudu ja ristküliku joonestamine erinevate kehade (pudel, teeklaas, mänguklots jne) abil. Kuubi ja nelitahuka mudeli valmistamine nende pinnalaotuste kokkukleepimise teel.


HARJUTUS- „Ringi tutvustamine”.

Minu käes on apelsin. Millise keha kujuline see on? Nüüd lõikan noaga apelsini pooleks. Kui apelsin on kera, siis pool apelsin on poolkera. Vaata apelsini lõikepinda. Kas see on kumer või sile pind? Millist kujundit sa näed? (Ringi.) Võta kujundite karbist välja kõik ringid Mitu suurt  (väikest, auguta, auguga  ring, on laual? Võta pihku suur punane auguta ring. Silita ringi pinda mõlemalt poolt. Mida tundsid? (Ringi pind on sile ja tasane.) Tasase pinna järgi nimetatakse ringi ka tasapinnaliseks kujundiks. Leia oma ümbrusest ringikujulisi esemeid. Miks on autode, jalgrataste ja kärude rattad ringikujulised? (veerevad hästi).


HARJUTUS- „RUUDU tutvustamine”.

Õpetaja on eelnevalt iga lapse lauale asetanud väiksema valge paberilehe. Aseta kuup ühe tahuga paberilehele ja piira tahk joonega. Tõsta kuup paberile­helt. Millise tuttava kujundi joonistasid? Värvi ruut. Lõika ruut paberilehelt välja ja aseta lauale. Mitu külge (tippu, nurka) on ruudul? Õpetaja asetab (joonistab) tahvlile suurema ruudu ja näitab järjest ruudu kõiki külgi (tippe, nurki). Lapsed teevad sama oma ruudul. Selgitada nurga ja tipu erinevust. Kuidas võiks nurkade arvu järgi ruutu veel nimetada? {Nelinurgaks.)

Leia oma ümbrusest ruudukujulisi esemeid. Leia kujundite karbist ruudud.


Harjutus- „Ristküliku tutvustamine”

Anda igale lapsele tühi tikutoos ja paberist lõigatud ruut. Võta tikutoos pihku Aseta see suurema tahuga paberilehele. Piira see tahk joonega. Võta tikutoos paberilehelt. Värvi saadud kujund ja lõika kujund lehelt välja. Mitu külge (tippu, nurka) on sellel kujundil? Pane selle kujundi kõrvale oma ruut Selgita, mis on sinu uuel kujundil ühist ja erinevat võrreldes ruuduga (mõlemal on neli kulge ja tippu, mõlemad on nelinurgad; ruudu kõik küljed on ühepikkused sellel kujundil nii ei ole; tal on kaks pikemat ja kaks lühemat külge.) Sinu uus kujund on ristkülik. Painuta oma ristkülikut nii, et tema kaks lühemat külge satuksid teineteise peale. Mida saad öelda nende külgede pikkuste kohta? Painuta oma ristkülikut ka nii, et tema kaks pikemat külge satuksid teineteise peale. Mida saad öelda nende külgede pikkuste kohta? Leia meie ruumist ristkülikukujulisi esemeid.


HARJUTUSED:

 

  Laduda karbis olevaist kujundeist oma soovi järgi pilte või mustreid.

 

  Anda (laste endi või õpetaja abiga) karbist juhuslikult võetud kujundile nimetus {ring, kolmnurk, ruut). Esialgu peaks laps püüdma kujundi järgi öelda selle nime, seejärel nimetuse järgi otsima karbist sobiva kujundi.

 

  Kirjeldada juhuslikult valitud kujundit sõnade suur, väike, punane, sinine, kollane, valge, auguga, auguta, ümmargune, kandiline jne abil. Algul piirduda ühe tunnu­sega, siis lasta öelda kaks tunnust.

 

  Nimetada juhuslikult valitud kujundi kaks või kolm tunnust (nt punane ring, suur auguga ruut). Kujundeid võivad valida ka lapsed.

 

  Tõsta üles õpetaja poolt nimetatud tunnustega kujund. Algul nimetab Õpetaja ühe tunnuse siis kaks, kolm ja lõpuks kõik neli tunnust. Pihku võetud kujundit näitavad kõik lapsed korraga.

 

  Korjata õpetaja poolt nimetatud tunnustega kujundid teiste kujundite hulgast.



  Mõistatada peidetud kujund küsimuste abil. Õpetaja või laps pei­dab pihku ühe kujundi. Lastele, kes tunnuseid loetlevad, tuleb vastata ei võ\jah (nt õpetaja pihus on suur kollane auguga ruut: On see puna­ne? - Ei; On see sinine? - Ei; On see kollane? - Jah; On see ring? - Ei; On see ruut? - Jah; On see suur? - Jah; On see auguta? - Ei; On see auguga? -Jah)

 

  Mõistatada peidetud kujundi tunnused võimalikult väheste kas küsimuste abil.

 

  Määrata kujundite ühised tunnused. Õpetaja laseb igal lapsel etteütlemise järgi võtta karbist mõned kujundid (nt suur punane auguta ring, väike punane auguga ruut, väike punane auguga ring, suur punane auguga ruut), asetada need lähestikku ja määrata nende ühine tunnus. Kujundeid võib nii valida, et neil on kaks või kolm ühist tunnust. Kõik tunnused tuleb eraldi sõnastada.


  Paigutada õpetaja poolt valitud kujundi kõrvale kujund, mis sellest erineb ühe, kuid ükskõik millise tunnuse poolest.

 

  Paigutada õpetaja (lapse) poolt valitud kujundi kõrvale üks ja selle kõrvale veel üks kujund nii, et naabrid erinevad üksteisest ühe kujundi poolest.

 

  Koostada vähemalt viiest kujundist kett, milles naaberkujundid erine­vad ühe tunnuse poolest. Lähtekujundi valib laps.


  Lapsed moodustavad kätest kinni hoides ringi, kolmnurga, ruudu või ristküliku. Mitu last on vaja, et moodustada kolmnurk (ruut, ristkülik)?

 

  Igale lapsele anda pildiga postkaart ja ümbrik, milles on sama postkaart kolm-ja nelinurkseteks tükkideks lõigatud. Lapsel tuleb lahtilõigatud osa­dest koostada tervel kaardil olev pilt. Kui laps ülesandega kiiresti toime tuleb, võib ta terve postkaardi ära anda ja laduda kujunditest sama pildi mälu järgi.

 

  Õpetaja laual on ring, ruut ja ristkülik. Samasugused kujundid on lõi­gatud 2-4 osaks ja osad on asetatud samasse ümbrikusse. Ühelt poolt on kõik kujundid värvitud punaseks, teiselt poolt ring ja selle osad kollaseks, ruut ja selle osad siniseks, ristkülik ja selle osad roheliseks.

 

  Õpetaja laual on topeltkomplekt erinevaid kujundeid (ruut, ristkülik, kolmnurk, ring) mustri koostamiseks. Keegi lastest laob nendest ku­junditest tahvlile oma soovi järgi mustri. Pärast seda pöörab ta seljaga tahvli poole. Keegi lastest paigutab mustris 1-2 kujundit ümber. Mustri koostanud laps peab leidma, mis on mustris muutunud. Kui ta tehtud muudatuse avastab, saab ta õiguse valida, kes lastest läheb järgmisena mustrit koostama.