KARU ÄRKAB TALVEUNEST
U.Leies
Karul tekk on pehmest lumest,
kui ta magab talveund ...
Kevadel, kui ärkab unest,
pole tekki, pole lund!
Mõmiseb nüüd Karu-Ott
ja siis tõstab kära:
„Magasin just nagu nott,
kes viis teki ära?!“
Päike pilvest välja poeb,
ütleb: „Ära praga!
Vaata, ilm on juba soe,
aga sina magad!
Kas sa, mesikäpp, ei taipa,
meil on kevad käes!
Oma pehmet lumevaipa
VÄIKE JÄNES
J.Oro
Väike jänes - küll on kena pehme,
siidine ja hall,
meil on vana jänkuema,
neli väikest poega tal.
Jänes rõõmustab ja hüppab,
aias kapsalehti sööb,
niidul lustiliselt lippab,
koplis kukerpalli lööb.
TIBUKESED
K.Susi
Õues päike paistab kõrgel,
kanaema istub õrrel.
Pesa sisse mune poetab,
varsti tibukesi loeb ta.
Pesast kostub toks-toks-toks
ja muna katki läheb koks.
Oma pea sealt välja pistab
esimene tibu-tita.
Pesast ikka kostub plaks,
tibukesi juba kaks.
VÄIKE KASSIKÄPP
E.Enno
Liiri, lõõri, lõoke,
käes on jälle kevade,
soe päike, soe päpp,
kus on väike kassikäpp?
Kassikäpp on niidu pääl.
Mis ta teeb küll üksi sääl?
Sööb sääl päikse-päppa ta,
tahab suureks kasvada.
Kui tal janu ,mis ta joob?
Kase käest ta mahla toob.
Magus mahl ja päikse-päpp,
maiasmokk on kassikäpp.
kokku saab neid täpselt viis.
SINILILL
Kased on kikkis ja kägugi kukub,
sinilill väike, mis sina veel tukud?
Tõuse, mu sõbrake, üles nüüd juba,
käes on sul ammugi õitsemisluba.
(Mänd 1986, 55)ÜLANE
Ülane, ülane,
lumetäheke,
tule ka aasale
külla väheke.
Siin on küll tuuled,
kuid nendega harjub,
igav sul elada põõsaste varjus
(Mänd 1986, 54)
NURMENUKK
Kes need aasal õõtsuvad
siis kui tuuled lõõtsuvad?
Need on nurmenukud kallid,
kaela ümber soojad sallid.
(Mänd 1986, 57)
Kullerkupp, kullerkupp,
päiksekullaline nupp.
Miks sa lahti õit ei tee,
mis sul on seal nupu sees?
VÕILILL
Oi kui palju murul väikseid
lillekesi nagu päikseid!
Põimid nendest pärja pähe,
enam puhtaks käed ei lähe
(Mänd 1986, 56)
KARIKAKAR
Suvi tõi nurmele
kireva särgi,
särgi mustrist saab
lastele pärgi.
(Mänd 1986, 57)