LIHAVÕTTED

 

KOMBED

 

Lihavõtted  ehk kevadpühad on liikuvad pühad.Need langevad täiskuupühapäevale ajavahemikus 22.märtsist 25.aprillini pärast kevadist pööripäeva.

Lihavõtted on ülestõusmispühad-tähistades Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist pärast vaikset ehk kannatustenädalat.

Vaikse nädala neljapäeva nimetati vaikseks neljapäevaks.Vaiksele neljapäevale järgnes Suur Reede,mil Jeesus löödi Kolgata mäel risti.

Vaiksel laupäeval oli Jeesus hauas ja kõik leinasid teda.Lihavõttepühad tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist vaikse nädala pühapäeval..Sel hommikul helisevad kirikus kirikukellad ja käiakse kirikus.

Sõna „lihavõtted“märgib otseselt katoliku kiriku 40-päevase lihasöömiskeeluga paastuaja lõppu,millest alates võidi jälle liha võtta.

Eesti rahvakalendris algab vaikne nädal urbepäevaga ehk palmipuudepühaga.Sel päeval toodi tuppa urvaoksi.Urvaokste kojutoomine pidi andma põlluviljakust ja saagiõnne ning kaitsma loomi.Urbepäeval pesti end veega,mille sees oli lastud pajuvitstel seista. See pidi hoidma näo ilusa ja puhta kogu aasta.

 Kui õitsesid sinililled, siis toodi tuppa ka sammalt ja esimesi kevadlilli. 20. sajandil oli tavaks ajatada selleks päevaks taldrikul või kausis muru, millele sai värvitud mune asetada. On valmistatud okstest ja samblast pesi, kuhu on pandud värvitud mune. Samuti ajatati hiirekõrvule igasuguseid oksi, millega ehiti tube.
 
Tööd,millega kaasneb palju müra,olid vaiksel nädalal keelatud.,sel ajal alustati ettevalmistusi lihavõttepühadeks.Peremehed parandasid hobuseriistu,siis ei pidavat hobune aasta jooksul väsima.Kalamehed korrastasid kalavõrke,et suvel oleks parem kalasaak.

Vaiksel neljapäeval tehti tubaseid koristustöid,et vabaneda kõigest vanast ja halvast.Käidi saunas.et inimesed jääksid nooreks,nende silmad selgeks ega oleks karta haigusi.

Need inimesed,kes enne lihavõttepühi paastuaega peavad (st.ei söö lihatoite),võivad kell 12 lihavõttööl hakata jälle liha sööma.Sellest tulebki nimetus lihavõtted.

Suur reede oli eriti harras püha,siis ei tohtinud mingisugust tööd teha.

Vaiksel laupäeval küpsetati saia,valmistati kohupiimapirukaid ja korpe,värviti mune.

Muna ja jänes on lihavõtte-ehk kevadpühade sümbolid,kuna nad sümboliseerivad sigivust ja elu algust.

Lihavõtteid nimetatakse ka munadepühadeks.Seda kommet on aidanud kujundada vana tava panna kollaseks värvitud muna külvipäeval viljaterade hulka või põllumulla sisse,et uus vili kasvaks niisama kuldkollane ja ilus.Muna tähendab uue elu algust,nii nagu ka kevadel kogu loodus talveunest ärkab ja uuesti sünnib.See muistne külvipüha komme on üle kandunud lihavõttepühadele ja sellepärast ongi munad kevadpühade ajal nii olulised.

Mune värvitakse tavaliselt lihavõttehommikul. Munade värvimiseks kasutati sibulakoori, vihalehti, sammalt, värviandvaid taimi jpm.

Kevadpühade hommikul on mõnel pool pühadejänes liikumas ja teda kujutatakse sageli ka lihavõttekaardi peal.. Miks just jänes? Jänes on eriline selle poolest,et ta poegib väga

Sageli ja korraga sünnib tal palju poegi. Nii on temagi nagu uue elu sümbol.


TOIT

 

Kevadpühad on rõõmupühad.Pärast pikka paast sai jälle liha süüa ja piima juua.Vanimaks lihavõttetoiduks on munaroog.Munavõid(võiga segatud hakitud muna) ja kohupiimapashat hakati tegema hiljem(19.saj).

Vaiksel laupäeval küpsetati saia,valmistati kohupiimapirukaid ja korpe,keedeti mune.


VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED

 

Kel urvad vaasis kasvama lähevad,sel hea õnn.

 

Lihavõtted-vaesed pühad,jõulud-rikkad pühad.

Jõulupühade ajal oli rikkalik toidulaud,lihavõtte ajal põhiliselt muna-ja piimatoidud.

 

 MÄNGUD

 

Salm munakoksimiseks


Muna koks,muna koks,

kelle muna katki läeb,

oma munast ilma jäeb.

 

 

Munade otsimine

 

Valmistame 3-6 jänkupesa.Moodustame võistkonnad.Iga võistkond peab leidma piiritletud alal jänkupesad ja võtma sealt kaasa ühe muna.Igas pesas on ise värvi munad.Võidab see võistkond,kes kiiremini pesad üles leiab.

Sama mängu saab mängida avatud maastikul.Valmistame ette orienteerumiskaardid.Märgime jänkupesade asukohad.Võistkond peab leidma pesa ja võtma igast pesast ühe muna kaasa.Võidab kiireim.

 

Munade otsimine

 

Lihavõttejänesed peidavad mune samblast tehtud pesasse.Lapsed otsivad mune.Võitja on see,kes leiab rohkem mune.

 

Munaveeretamine  I

 

Igal lapsel on eri värvi muna.Veeretame kordamööda mune rennist alla.Kelle muna veereb kaugemale,saab teiste munad endale.Võitja on see,kes kogub kõige rohkem mune.

 

Munaveeretamine II

 

Tüdrukud on ühel ja poisid teisel pool vaipa.Paarilised kükitavad ja panevad korraga oma munad teineteise poole veerema,püüdes tabada õiget kiirust ja suunda.Seda võib teha mitu korda,,nii et lõpuks jääks õige muna õigele omanikule.

 

Jooks munaga.

Igal jooksjal on käes lusikas munaga. Joosti võidu määratud punktini, kusjuures muna pidi püsima lusikal.

 

Laulumäng „Kerimine“

 

Lapsed moodustavad rivi,kõige ees kasvataja.Lauldes hakkavad nad „lõngakera“kokku kerima,liikudes kahanevat ringjoont mööda,nii,et kasvataja jääb lõpuks ringi keskele,lapsed tihedalt ümber.Teise salmi ajal liigutakse vastupidises suunas,rivi lõppu jäänud laps hakkab nüüd rivi juhtima.Järjest suurenevat ringjoont mööda liikudes harutatakse lõngakera lõpuks lahti.