VASTLAPÄEV

 

KOMBED

 

Vastlapäev on liikuv püha-veebruari lõpul või märtsi algul-ning langeb alati noorkuu teisipäevale.Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood.

Vastlapäeva on mõnel pool nimetatud ka lihaheitepäevaks: pärast vastlaid algas paast ning liha ei söödud.Enne pikka paastuaega taheti viimast korda korralikult süüa,juua ja pidutseda.

Vastlapäeval on kesksel kohal vastlasõit ja liulaskmine.Usuti,et mida pikem liug,seda jõudsamalt kasvab  lina.Liueldi kelkudel ja regedel.Hobusaanil vastlasõit võis viia kõrtsi või sõpradele külla.

Vastlapäev oli ka naiste püha : sel päeval kehtisid mitmesugused töökeelud:ei tohtinud võrku kududa,kedrata (see pidi panema lammaste pea ringi käima),nõeluda,õmmelda,tuba pühkida.

Võis punuda pastla-ja sukapaelu,siis olevat sead sõnakuulelikud. Soovitatav oli lõigata juukseid,see hoidvat ära peavalu.Juukseid kammida võis kasvõi 10 korda päevas-siis pidid kasvama ilusad läikivad ja pikad juuksed  nagu lina.

Vastlapäeva õhtul ei tohtinud süüdata tuld:tulesüütamisel pidid hobused väsima.Hobused harjati hästi puhtaks,usuti,et siis on nad kogu aasta ilusad ja läikivad.Noortel hobustel lõigati saba ja lakk läikivaks.

Vastlapäeval pesti hoolega nägu ja pesu.Arvati,et siis jääb pesu terveks aastaks  valgeks ja puhtaks.

Vastlapäeval viidi maal sõnnikut põllule ja aiamaale,et kartul kasvaks hea ja peenral oleksid suured kapsapead.

Vastlalaulud on seotud liulaskmisega.Vastlalaulude refrääniks on tavaliselt sõnad“liugu-laugu“.

 

TOIT

 

Vastlapäeva toit oli oa-või hernesupp seajalgadega,mõnel pool kka odratangupuder.Söödi ka mitmesuguseid küpsetisi:ülepannikooke,odrakaraskit ja kakukesi.

Suurtest seajalakontidest tehti vurr:kontidesse uuristati augud,tõmmati nöör läbi ja vurr oligi valmis.Tänapäeval saab sellist vurri teha kahe suure auguga nööbist.

Vastlakombe järgi ei või söömisega pimeda peale jääda ja enne õhtusööki tuleb kindlasti saunas ära käia. Vastlapäeva hommikul söödi tanguputru liha- või seenetükkidega.

Külvimees peab vastlapäeval üheksa korda sööma, siis annab põld üheksakordse saagi.

 

VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED

 

 

Vastlapäev valges,tuhkapäev tuleta.

Lõpetati õhtune tulevalgel käsitöö tegemine.

 

Vastlal silm juba vesine.

Algasid sulailmad.

 

Kui vastlapäeval on soe ja sula,tuleb soe ja lühike kevad,aga külm suvi.

 

Kui vastlapäev on pilvine,tuleb vihmane suvi ja vili ikaldub.

 

Kui kukk vastlapäeval räästa tilkadest juua saab, siis saab härg maarjapäeval (25. märtsil) veeaugust juua. (Noarootsi).

 

MÄNGUD

 

Sea saba

 

Õpetaja lõikab papist sabata sea kujundi..Saba lõigatakse eraldi paberist.Mängijal seotakse silmad kinni ja talle antakse paberist seasaba,mille ta peab seale taha panema.Võidab saba õigele kohale kõige lähemale pannud võistleja.Kinnitada saab saba väikse topeltteibi riba abil.

 

Sigade ajamine põllule

 

Lõigata ümmarguse puu otsast kettad,mida tuleb kepiga tõugates ettemääratud piirini veeretada.Võiduajamine algab märguande peale ühise joone tagant.

 

Lumepallide veeretamine


Sula lumega veeretavad lapsed lumepalle.Kes suudab veeretada suurima palli ,on võitja.Suuri lumepalle võib ka lasta mäest alla veereda.Võib võistelda veeremise kauguses ja palli suuruses.

 

Lumelühter

 

Lumepallid asetatakse ringselt ja tornikujuliselt ülespoole ehitades saadakse lumelühter“.

Koos õpetajaga võib selle põhja asetada põleva õueküünla.Õhtul pimedas heidab küünlavalgus mõnusat kuma.

 

Lumekull

 

Lumme tallatakse looklevalt ristlevaid või ummikradasid.Üks mängija hakkab kulliks,kes jälitab radasid mööda kaasmängijaid.Joosta võib ainult radadel.Puudutatu hakkab uuekks kulliks.

 

Kelgutamine

Valik võistlusi,mida saaks korraldada mäenõlvval.

1.Et saaks pikad linad,tuleb muidugi proovida sõita võimalikult pikk liug.Õpetaja annab mäe peal märku ja lapsed sõidavad kelkudega alla.Võidab see,kes jõuab kõige pikema liu teha.

2.Kes sõidab kõige kiiremini alla?

3.Sõidame mäest alla kelgu peal kükitades.Võidab see,kes teeb pikema liu.

4.Õpetaja laotab nõlvale erinevad esemed:oksad,kindad,pärjad.Alla sõites peavad lapsed haarama ühe eseme ja sõitma kuni finišijooneni.Võidab see,kes saab sellega hakkama.

5.Alla sõites visata lumepall vastu kindlat puud või suure korvi sisse.

Kelgutad võib istudes,kõhuli lamades või andes jalaga,käega,pulgaga hoogu..



VASTLAD                                                                                  Eesti rahvaviis

                   

                    1.Täna liugu laseme,hõissa meil on vastlad!

                       Seljas kasuk lumine,jalas valged pastlad.

 

                    2.Õhtuks oaleemekest saab ja seajalgu.

                       Hammastega anname neile tubli talgu.

 

                   3.Pärast seda kuulamme,kas ju pill ei hüüa,

                     et võiks õhtul tublisti vastlatantsu lüüa.