JÕULUD  25.-27.DETSEMBER

 

KOMBED

 

Eesti rahvakalendris kestsid jõulud 21.detsembrist (Toomapäevast) kuni Kolmekuningapäevani 6.jaanuarini.Toomapäevast alates ei tehtud muid töid peale pühade ettevalmistuste.Pühadelaua etevalmistused kestsid jõululaupäevani.Kogu maal oli Toomapäev jõulueelse suurpuhastuse aeg.Tubades põletati kadakaoksi ja selle suitsuga värskendati õhku ja hävitai pisikuid.See oli kõige pikemate ööde ja lühemate päevade aeg ning pühademeeleolu aitas seda aasta kõige pimedamat perioodi rõõmsamalt mööda saata.Jõululaupäev  ehk jõuluõhtu on 24.detsembril.

Vanasti toodi jõuludeks tuppa jõuluõled, et järgmisel aastal oleks hea viljasaak.Õlgedel mängiti jõulumänge.Veel parem viljaõnn pidi tulema,kui hoiti alles esimene viljavihk,mis suvel lõikuse ajal koju toodi ja hoiule pandi.Kui pühad läbi,viidi õled loomadele alla või said nendest kanadele head munemispesad.Jõuluõhtul visati õlgi lakke ja sooviti head viljasaaki.

Vanasti riputati üles puupulkadest,roost või õlgedest laekaunistused-jõulukroonid.

Jõulukuuse komme tuli taluperedesse mõisate ja koolide vahendusel Saksamaalt ning kodunes 20.sajandiks.Kuusk kaunistati  paberlillede,õunte ja maiustustega.

Elektrit vanasti ei olnud.Jõulude ajal põlesid küünlad.Küünlaid valmistati lambarasvast ja vahast..

Usuti,et jõulude ajal söömisest saab palju jõudu ja tervist.Jõuluks valmistati kõike pare-

mat.Kui jõuluõhtul 7 või 9 korda süüa,siis pidi kogu järgmise aasta jooksul kõigile süüa jätkuma.

Jõuluööl viidi alati loomadele leiba.Legend räägib,et jõululaupäeva öösel pidid loomad rääkima.

Jõululaupäeva õhtul sõideti kirikusse ja seda ootasid lapsed aasta otsa.Sinna võeti kaasa ka kõige väiksemad.Tol ajal erilisi talveriideid ei olnud,nii et kõige väiksemad keerati rättidesse ja nad olid nagu pundid.Teel sõideti üksteisest mööda,hobustel olid kuljused peal.

Jõuluhommikul pidi peremees ise vett tuppa tooma.Kui siis selle veega nägu pesta,pidi inimene kogu aasta terve olema.

Jõulude viimasel pühal,kolmekuningapäeval,käidi talust tallu aega viitmas,mängiti jõulumänge,joodi õlut ja söödi jõulutoite.

Tänapäeval käib jõulu ajal ka jõuluvana,kes ise kingitusi toob.See üldlevinud komme sai Eestis tuntuks käesoleva sajandi I veerandi lõpus.

Jõuluvanal on abiks päkapikud.


TOIT

 

Jõulutoidud valmistati aegsasti enne jõule..Tavaliselt olid laual verikäkk,või,

Suitsuliha,vorstid,sült,seapekk,leib,sai,herned,oad,piparkoogid.Joodi jõulukalja.

Mereäärsetel aladel oli laual kindasti kala.Usuti,et kes kalasoomuseid jõululaualt tasku paneb,sel püsib kogu järgmisel aastalraha taskus ega kulu iialgi ära.

Jõuluajalpandi laua alla sõel kaertega ja usuti,et siis jätkub ka loomadele toitu.

Jõuluööl viidi loomadele leiba.

 

VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED

 

Viimasel jõulupühal on päev juba nii pikk,et kapsasupp jõuab valmis keeda.

Päevad on juba natuke pikemaks läinud,nii et hapukapsasupp,mis keeb kaua,jõua päevavalges valmida.

 

Kui enne jõulu on üheksa talve,tuleb ilus suvi.

Kui enne jõulu tuleb üheksa korda lumi maha ja sulab ära.

 

 

Jõulu ajal jäetakse söök kogu ööks lauale,et surnute hinged tulevad seda siis sööma.

(Hargla)

 

Jõulu-ja uusaasta öösi peab inimene öö läbi üleval olema,siis on ta aasta otsa virk ja vähe-magaja.(Lääne-Nigula)

 

 

Toomapäeval saavad jõulu väravad lahti tehtud taevataadi poolt.(Pühalepa)

 

Enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle,vaatab,kas ilm on kindel.(Vastseliina)

 

 

MÄNGUD

 

Vägikaika vedamine


Kaks last istuvad sirgete jalgadega,tallad vastamisi,ja hoiavad mõlema käega kaikast.Kaigas peab vedamise algul asetsema jalataldade kokkupuutekohal.Võitja on see,kes teise üles veab.Võib mängida ka kolonni,siis istuvad lapsed üksteise selja taga ja tõmbavad märguande peale kõik koos.

 

Soolakaalumine

 

Lapsed on paarides,seljad vastamisi.Paarilised ühendavad käed küünarvars-seongus ja hakkavad teineteist vaheldumisi enda seljale tõmbama.Tõmmatav peab seljaloleku ajaks jalad kägardama.Seljatõmbamiste arvus tuleb eelnevalt kokku leppida.Näiteks 1-5 korda..Kes ei jõua kokkulepitud arv kordi soolakotti kaaluda,läheb mängust välja.Võitja on see,kes jääb kõige viimaseks tugevamaks kaalujaks.

 

Kukevõitlus

 

Kaks „kukke“ asetavad käed vaheliti rinnale,tõsavad ühe jala ja püüavad hüpeldes vastast õlgadega toksates tasakaalust välja viia.Mängija,kes tõstetud jala maha asetab,on kaotanud.

 

Üle nööri hüppamine


Nöör pannakse maha.Hüppaja on kükakil,hoiab kätega varbaist kinni ja püüab üle nööri hüpata.

 

Haraka hüppamine


PArema käega võetakse paremast,vasaku käega vasakust kannast kinni.Niiviisi kõveras olles tehakse paar astumissammu ja paar hüpet.Aplaus harakatele.

 


Kingsepa mäng

 

Mängijateks on 2 poissi.Seistakse ,seljad vastamisi,pikk kepp jalgade vahelt läbi.Üks mängija püüab õlgedest valmistatud kolmjalga või nukku kepiga pikali lükata,teine takistab.


Liig ja paar


Seda mängu mängitakse tavaliselt  jõulude ajal,kui kasutusel on rohkesti pähkleid.Ühel mängijal on  pihku peidetud 2-3 pähklit.Teine peab mõistatama,kas pähkleid on paaritu või paaris arv.Tabab vastaja märki,saab ta pähklid endale.

 

Kindamäng


Mängijad istuvad ringis.Ringisolija võtab kinda,viskab kellelegi sülle ja hüüab kas „õhk“,“vesi“ või „maa“.Kinda saaja peab ütlema kiiresti selle linnu või looma nime,,kes vastavas keskkonnas elab.Õige vastuse korral viskab vastaja kinda edasi.Kes vastusega viivitab või valesti vastab,annab pandi.