Sügisene pööripäev 23 september.

 

Vanasõnu sügisest:

¨     Kured lähvad kurjad ilmad.

¨     Haned lähvad hallad maas.

¨     Luiged lähvad lumi maas.

 


 22.Detsember-talvine pööripäev. Pööripäevast alates hakkab päev kukesammu võrra pikenema.

 

Tähine taevas jõuluajal tähendab järgmiseks aastaks palju noorloomi.

Selge külm päiksepaisteline ilm ja härmatis, aga head aastat - viljasuve ja ilusat heinaaega. (Haavik 1996)

 


21.märts_kevadine pööripäev. Õhus on tunda kevadet.


Vanarahva tähelepanekute järgi pidavat:

lõoke lõuna sooja tooma,

pääsuke pääva sooja ja

ööbik öö sooja.

 


21.juuni - suvine pööripäev. Kõige pikem päev aastas. Päeva pikkus 18 tundi ja 17 minutit, ööl aga kõigest 5 tundi ja 43  minutit.

 

Jaanipäev on rõõmus suvepüha. Jaanilaupäeval punusid karjalapsed ka lehmadele pärjad ümber sarvede ja lammastele kaela. Sangastes arvati, et karjane ei tohigi õhtul  koju tulla, kui ”es ole pärg lehmal pään”.

 

VANARAHVAL oli palju ilmaendeid heinaajaks ja sügisese viljasaagi kohta:

  • Jaanikuu vihm puistab põllule kulda ja rammutab mulda.
  • Kui enne jaanipäeva kuivad ilmad, siis jõulu ajal kange külm.
  • Saunavihtu tehti enne jaanipäeva, siis pidi vihal üheksa rohtu sees olema ja lehed pidid seisma viheldes küljes. Peale jaani lähevad lehed kõvaks.
  • Jaanipäeva öösel annavad Koit ja Hämarik teineteisele käe - see käeandmine  kestab kuni vana-jaanipäevani  (7.juuli).