päev, õhtu, öö, kiiresti, aeglaselt jt.
Tereta õigesti
Õpetaja ütleb aja ja lapsed vastavad sobiva tervitusega:
• HOMMIK – TERE HOMMIKUST!
• PÄEV – TERE PÄEVAST!
• LÕUNA – HEAD ISU!
• ÕHTU – TERE ÕHTUST!
• ÖÖ – HEAD ÖÖD!
TÄNA JA HOMME
Elar Kuus
Kord rännanud Täna mööda pikka teed, raske komps turjal. Et ka päike palavalt paistnud, arutanud ta, kuidas hõlpsamini edasi saada. Seal silmanud ta Homset enda ees marssimas, samuti kandamiga. Ja Tänal kohe plaan peetud. Ta võtnud kuuegi seljast, pistnud kompsu. Kompsu aga riputanud salamisi Homme kukile.
"Kuhu oma pambu panid?" imestanud Homme.
"Sokutasin narrikese nuki otsa," pilganud Täna.
"Kus see narrike sul on?" pärinud Homme ja tahtnud ümber vaadata. Ent pilkaja pistnud koguni pragama: "Mine, mine, ära ribele! Ega Homme tohi Tänale jalgu jääda." Homme mõistnud kaaslase tempu, kuid tal polnud mahti vaielda. Astunud ees kahekordse koormaga. Täna lonkinud järele, käed püksitaskus, vileviisikesed suus. Järsku käinud hirmus raksatus, löönud välku ja sadanud rahet.
"Hõi, kulla semu," hüüdnud Täna, "mul on kuube vaja. Anna mu komps."
"See on narrikese nuki otsas."
"Ei, ta on sinu kukil. Pea kinni!"
"Ma ei tohi ju sulle jalgu jääda." Ja Homme lipanud seda kärmemini, et kannul teise sammude madinat kuulnud, endal kahe pambu all kuiv ja soe. Täna, külmast kookus, küll töinanud ja painanud - ei see enam aidanud. Hommet ta iialgi kätte ei saanud. Tollest päevast peale teavad ka inimesed, et ei maksa tänast koormat homse selga visata.
Kellalaul
KELL SEE TIKSUB TIKK-TAKK-TIKK …tõsta käed ja näita nimetissõrmi liigutades kella tiksumist
LASTEAEDA RUTTAB MIKK ...näidata parema käe sõrmedega sammu-liigutusi
KELL SEE TIKSUB TIKK-TAKK-TIKK ... sama, mis esimesel real
MÄNGIB, ÕPIB MEIE MIKK ...teha parema käega kirjutamisliigutusi
KELL SEE TIKSUB TIKK-TAKK-TIKK ... kordub esimese rea tegevus
ÕHTUL KOJU LÄHEB MIKK ...läheb vasaku käe sõrmedega sammuliigutusi tehes tagasi.
MIDA KELL KÕNELEB
E.Tael
Tikk, takk,
päeval, ööl
kibekiirelt kell on tööl.
Tikk, takk,
mida ta meile ütleb
mõistata.
Tikk, takk, ütleb ta,
teile aega näitan ma:
tööaega,
kooliaega,
söögiaega,
mänguaega,
puhkeaega,
uneaega - trrrrrrr!
Nüüd aeg on ärgata.
TIK-TAK-TIK…
U.Leies
Kes teeb nõnda palju tööd,
et ei puhka päeval, ööl?
See on kell! Ta tee on pikk,
muudkui astub tik-tak-tik. ..
Tähtis töö on kellal täita,
kõigile ta aega näitab!
Kell on väga vajalik kodus, koolis, tööl...
Ega muidu tik-tak-tik käiks ta päeval, ööl.
NÕIA HOMMIK
Rahvalaul
Hommikul kell kuus,
norskab nõia suu.
Hommikul kell seitse
ikka uni maitseb.
Hommikul kell kaheksa
teise külje vahetab.
Hommikul kell üheksa
asemel veel püherdab.
Hommikul kell kümme
suures tõrres kümbleb.
Süütab lõkke üksteist,
toitu teeb kell kaksteist,
konnakoibi hautab.
Lapsed, ruttu lauda!
ÄRATUSKELL
G.Rodari
Külas alati kukk juba koidu ajal
oma kisaga magajaid üles ajab.
Kuid linnas ei saa ju pidada kanu,
seal äratab kell nii noori kui vanu.
See terasest kukk päeval ja ööl
tunde ja minuteid täpipealt lööb.
Ent hommikul vedrult saab käsu ja siis
ta valjusti hüüab: „Ki-ki-ke-ri-kii!“
- Kell üks – muna küps,
- kell kaks – karjalaps,
- kell kolm – kokal poeg,
- kell neli – neitsil veli,
- kell viis – mis siis,
- kell kuus – kutsu kokku,
- kell seitse – sega suppi,
- kell kaheksa – kata laud,
- kell üheksa – hakka sööma,
- kell kümme – küll saab.